Reis Itaaliasse.

Itaalia – bel paese

Eve Vunk

kohalik projektijuht

Itaalia on tõepoolest ilus maa. Kadrina Kunstidekooli õpilastel Ragne Laksonil, Kristjan Laugesaarel, Birgit Klopil, Sandra Vanakülal ja Luise Grethen Nirgil ning õpetajatel Aime ja Edvin Lipsil ning Eve Vunkil oli tore võimalus järjekordselt reisida kaugele Itaaliasse ja külastada Erasmus+ (endine Comenius) strateegilise koostööprojekti ”Minu digisõbrad” raames Marche maakonnas asuvat Ascoli Piceno linna. Meid võõrustava kooli nimi on Istituto Comprensivo Ascoli Centro – D’Azeglio. Ascoli Piceno asub umbes 200 kilomeetri kaugusel Roomast, Aadria meri on linnast  28 kilomeetri kaugel. Linnas valitsevad travertiinist ehitatud ajaloolised hooned ja seal elab veidi üle 50 000 elaniku, kellest välismaalasi alla 3 000. Ascoli Piceno on samanimelise provintsi keskus. Kuulsamatest elanikest on seal elanud näiteks populaarne nüüdishelilooja Giovanni Allevi.

Sõitsime Itaaliasse Rooma Fiumicino lennujaama 22. veebruaril. Lahkusime Eestist kell 11:10, vahemaandumine oli Riias. Mõnedki meie seltskonnast sõitsid lennukiga esimest korda elus ja nende jaoks oli see kindlasti põnev elamus. Veidi ootamist ja ees ootas kolmetunnine lennusõit Rooma. Jõudsime Rooma 16:30. Itaaliaga on Eestil ühetunnine ajavahe, nii et meie kell oleks Eestis olnud 17:30. Ootasime lennujaamas partnereid Inglismaalt Birminghamist ligi 4,5 tundi. Ootamine lennujaamas pole just kõige mõnusam tegevus, aga tore, et saime seda teha koos sõpradega Poolast, kes ootasid seal juba alates kella kahest. Jällenägemisrõõm oli suur ja aeg möödus üpris ruttu. Öösel kell üks jõudsimegi Ascoli Picenosse, kus meid ootasid ees vastuvõtjad ja vanemad lastega.

Esmaspäev, 23. veebruar

Esimese projektipäeva hommikul toimus kinos ”Motevecchi” tervituskontsert, kus esinesid kõigi partnerkoolide esindajad ja külalisi tervitas kooli direktor. Meie kool tutvustas ennast väga toreda videoga moešõust, kus kunstiosakonna õpilased olid õpetaja Marika Soone juhendamisel valmistanud erinevates kunstistiilides vahvaid riideid, kübaraid ja muid tooteid. Professionaalselt valmistatud video oli väga heaks õppevahendiks, seda vaadati tõelise naudinguga ja saime kuulda palju kiidusõnu. Näitasime ka videolt, kuidas Eestis “Kaerajaani” tantsitakse. Tutvustasime oma rühma liikmeid itaalia keeles, mis kindlasti võõrustajatele meeldis. Elevust tekitas pärast meie etteasteid maiustuste heitmine publiku hulka. Oleks komme ainult rohkem olnud! Aitäh kõigile õpilastele ja õpetajatele, tänu kellele me saime selle ülesandega hästi hakkama. Kogu kontsert oli väga vahva ja publik elas sellele lõunamaiselt elavalt kaasa. Esinejad olid Poolast, Türgist, Inglismaalt, Itaaliast ja Eestist. Itaalia koolid esinesid suurte massikooridega, lapsed laulsid ilmekalt ja mõnuga.

Kõik koolid tutvustasid oma maad ka väikesel näitusel. Jagati suveniire ja oma kodumaad tutvustavaid buklette. Meie valmistasime selleks korraks ka Comeniuse kalendrid ja kooli logoga pastakad. Kõik suveniirid lõppesid laudadelt välgukiirusel.

Seejärel sõime koolis lõunat – see oli esimene lõunasöök ja ootused olid vist suuremad kui lõunasöök pakkus. Sõime pastarooga ja šnitsilit, mis on meil Eestis veidi erinev Itaalias pakutust. Ka erinevad puuviljad käivad üldiselt iga lõunasöögi juurde.

Pärastlõunal kohtusid õpetajad Ascoli Piceno linnapeaga kohalikus kunstigaleriis. Nautisime erinevatest ajastutest pärit kunstiteoseid ja saime infot muuseumi kohta selle juhatajalt. Kohtumine möödus toredalt, itaallased on väga sõbralikud ja külalislahked, seda oli näha ka lühikesel vastuvõtul.

Pärast kohtumist toimus väikeste rongidega Ascoli Piceno linnaga tutvumine. Nägime selle kauni ajaloolise linna iidseid müüre ja torne, sest kunagi oli linnas väga neid arvukalt. Linna nimetatakse 100 torni linnaks. Sõitmine kitsastel tänavatel tekitas päris korralikku elevust. Linna keskväljakut Piazza del Popolo´t peetakse üheks ilusamaks omataoliste hulgas Itaalias.

Õhtul toimus pidulik õhtusöök õpetajatele ja õpilastele Tufilla klubis. Ega siis ainult söödud – kohe läks ka tantsuks, kaasa lõid peaaegu kõik peolised.

 Teisipäev, 24. veebruar

Teisipäeval külastasime Travertini koobast Rosaras. Ascolit nimetatakse ka liivakivilinnaks, sest kõik endisaegsed ehitised on valmistatud travertiinist. Travertiin on oma nime saanud  Tivertino linna järgi Itaalias. Kivistunud allikalupja nimetatakse travertiiniks või lubituffiks.

Travertiin on settekivim, mis on tekkinud lubjarikkast allikaveest väljasettinud lubjast ja koosneb kaltsiidist. Need on poorsed ja vöödilise tekstuuriga suhteliselt väikese tihedusega kivimid. Värvitoonilt on travertiinid enamasti hallid, valkjad, beežikad, kuid esineb ka pruune, punaseid, roosasid ja kollaseid travertiine. Travertiini on ehitusmaterjalina kasutatud juba antiikajast alates. Euroopas on kuulsaim Rooma travertiin (Travertino Romano), millest on ehitatud Colosseum (mida me nägime lähedalt) ja Püha Peetri kirik (mida nägime ka, aga kaugemalt) Roomas. (Internet, http://www.lossikivi.ee/index.php?a=travertiin)

Meie püüdsime kohalikust materjalist midagi välja võluda. Kätte anti materjal, peitlid ja muud vajalikud tööriistad ja töö võis alata. Mõnedki kaunid südamed sai kivist välja voolitud ja väikestest kivikestest võimalikult sarnane Colosseum ehitatud. Õpilased tegutsesid huviga ja jälgisid silmanurgast sedagi, mida kaaslased teevad. Mälestuseks anti kaasa kotitäis kivikesi, mille Kristjan kenasti Kadrinasse taris. Saime tunda esimest kevadhõngu ja imetleda kohalikku loodust. Ja muudkui pildistati ja pildistati ...

Pärastlõuna veedeti koolis ja mängiti erinevates gruppides online mänge, õpiti looma blogisid ja valmistati täidetud oliive. Tegevused õnnestusid erinevalt, aga kindlasti õpiti juurde midagi uut ja kasulikku.

Pärastlõuna möödus õpilastel peredes õpetajad olid õhtusöögile külla kutsutud ühe võõrustajakooli õpetaja poole. Oli meeldiv ja mõnus õhtupoolik, nautisime hõrke roogasid, mille hulgast ei puudunud loomulikult friteeritud täidetud oliivid, erinevad friteeritud aedviljad, värske ricotta ja supiks – üllatus-üllatus – kikerhernsupp. Erinevate toiduainete friteeriteerimine ongi Ascoli Piceno maakonnas väga levinud ja piirkonnale omane.

Sel päeval sadas päris kõvasti vihma ja ära jäeti planeeritud käik ostukeskusesse. Veidi oli kõigile sellest kahju, aga mis siis ikka parata.

Kolmapäev, 25. veebruar

Arvatavasti ootasid kõik sõitu Rooma, Igavesse linna, sest Rooma külastamine on paljude inimeste unistuseks. Meie pikk jalutuskäik algas Colosseumi juurest ja oma ringkäigu lõpetasime Vatikanis Püha Peetri katedraali lähedal. Teel Vatikani saime paljusid Rooma tähtsamaid ja suurejoonelisemaid ehitisi, Caesari Foorumit, Triumfikaart, Navona väljakut, Hispaania väljakut ja teisi ehitisi.

Üks väga põnev paik, kuhu õnnestus ka sisse astuda, oli Rooma Panteon. Kuna see on nii vägev ja kuulus ehitis, siis peaks Panteoni kohta lugema juurde ka erinevaid materjale. Panteon (ladina keeles Pantheon, pärineb kreekakeelsest sõnast Πάνθειον 'kõigi jumalate tempel') on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis.

Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis.

Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_Panteon )

Lisaks on võimalus oma teadmisi laiendada lingil:  

http://forte.delfi.ee/news/teadus/miks-pole-panteon-kokku-varisenud-antiik-rooma-betoon-oli-nuudisaegsest-parem?id=70429447

Arvatavasti on igal väikesel ja suurel Roomat külastanul inimesel erinevad muljed ja läheb veidi aega, et need läbi tunnetada. Kõige meeldejäävam on tihti Colosseumi nägemine.

Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum

Lisaks võib lugeda: http://elu24.postimees.ee/2846891/rooma-colosseum-oli-kunagi-hiiglaslik-eluase ja otsida ise lisamaterjale, sest mida rohkem tead, seda rohkem tahad teada. Kunstiõpilaste jaoks oli kindlasti väga suureks elamuseks näha koolis vaid piltidelt või ka Internetist nähtud Rooma kultuuri ehtsaid näiteid. Aga nägin, et kunstiõpe on meil heal tasemel ja õpilastel on nii ajaloo- kui kunstialased teadmised heal tasemel.

Saime olla Roomas ju ainult mõned tunnid, aga see oli loodetavasti piisav selleks, et nähtust innustust saanult Rooma tagasi tulla. Kahjuks ei näinud me Trevi purskkaevu ja ei saanud visata sinna oma euromünte, et tagasitulek kindel oleks, sest Trevi purskkaevu juures käivad  hetkel rekonstrueerimistööd.

Neljapäev, 26. veebruar

Neljapäeva hommikul toimusid koolis nn “olümpiamängud” ja õppisime erinevate partnerriikide mänge. Meie õpetasime oma sõpradele populaarset pallimängu “Koer”. Ise

õppisime juurde teiste maade mänge – paljudele meeldis see projektiüritus kõige rohkem. Lisaks muidugi väljasõitudele. Vahva on see, et mängides polegi keeleoskust nii väga vaja – kõike suudetakse ette näidata või lihtsalt selgitada. Igal juhul – viie erineva maa õpilased nautisid erinvaid mänge ja koosolemist.

Reede, 27. veebruar

Reedel reisisime Urbinosse ja Recanatisse.

Sõidul Urbinosse, müüriga ümbritsetud linna, mis on tähtis linn Itaalia renessanssaja seisukohalt, saime nautida Marche maakonna looduse ilu. Kuigi on veel talv, avaldavad mägine maastik, laugjad orud ja oliivipuud ning lumiste tippudega mäed piisavalt silmailu. Kogu aeg tahaks seda ilu endasse lausa ahmida. Renessansiperioodil oli Urbino intellektuaalide ja kunstnike keskus. Praegu on Urbino hästisäilinud renessanssarhitektuuri näidis. Urbinos asub ka hertsogiloss (Palazzo Ducale), kus paikneb Galleria Nazionale delle Marche, üks tähtsamaid renessansskunsti kogusid maailmas.

Kõigepealt läksimegi hertsogilossi. See on üks enim külastatavaid muuseume Urbinos. Lisaks on see esimene Itaaliasse ehitatud hertsogiloss, käimas oli 15. sajand. Lossi rajaja Federico da Montefeltro (7. juuni 1422 – 10. september 1482) oli suur kunstipatroon ja Urbino lord kuni oma surmani. Praegu peetakse seda lossi üheks parimaks Itaalia renessanssarhitektuuri näiteks. Itaalia ajalugu on äärmiselt keeruline ja osa sellest on jäädvustatud ka muuseumi maalidel. Meie giid püüdis ajalugu kunstiteoste kaudu väga lastepäraselt näitlikustada, aga seda jälgida polnud mitte eriti lihtne, sest meie eelteadmised sellest ajastust on kahjuks napid.

Pärast lossi külastasime kunstnik Raphaeli sünnikodu, kus asub praegu muuseum. Arvatavasti jääb igale külastajale meelde maja, kus sündis Itaalia kunsti suurkuju Raphael ja tema teosed majaseintel. Raffaello Sanzio da Urbino (6. aprill  või 28. märts, 1483 – 6. aprill, 1520), tuntud kui Raphael, oli Itaalia kõrgrenessansi kunstnik ja arhitekt. Tema isa oli krahv Federico da Montefeltro õukonnakunstnik. Raphaelist saab lugeda lisamaterjali internetist ja kindlasti oli see külastus eriti meeldejääv meie kunstiõpilastele.

Recanatis külastasime Itaalia ühe tuntuima luuletaja ja filosoofi Leopardi majamuuseumi. Meie teadmised pandi jälle proovile, sest tegemist on Itaalia tähtsuselt teise luuletajaga, kuid meie inimestele see nimi eriti midagi ei ütle. Aga tore oli järjekordselt oma teadmisi täiendada. Majas leidub 20 000 raamatut, mis raamatukogu asutamisajal oli märkimisväärne arv.

Giacomo Leopardi, täisnimega Giacomo Taldegardo Francesco di Sales Saverio Pietro Leopardi (29. juuni 1798 Recanati –14. juuni 1837 Napoli) oli itaalia luuletaja, esseist, filosoof ja filoloog. Ehkki ta elas ultrakonservatiivsel kirikuriigi territooriumil, puutus ta kokku valgustusajastu ideedega. Tema enda looming seostub peamiselt romantismi traditsiooniga.

Eesti keeles on ilmunud Leopardi teos "Mõtted" ("Pensieri", tõlkinud Maarja Kangro, Loomingu Raamatukogu 3–4, 2008), mille originaal avaldati 1837. aastal postuumselt. Selles kritiseerib ta teravalt inimkonda (http://et.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Leopardi)

Jälle peab ütlema, et uusi teadmisi omandada pole kunagi hilja. Nüüd teame ka Itaalias väga olulise inimese kohta seda, mida varem ei teadnud.

Reede õhtul õnnestus õpetajatel külastada Itaalia Õhuväe brassoskestri  (la Banda dell'Aeronautica Militare) kontserti Ventidio Basso Teatris. Kontsert oli vägev, kava oli uhke ja tore, et meiega kaasas olnud puhkpilliõpetaja Edvin Lips sai kuulda (no meie Aimega loomulikult ka), kuidas üks kõrgetasemeline brassorkester mängib. Ega me sinna kontserdile poleks pääsenudki, sest tegemist oli kutsetega kontserdiga, kuid tänu meie Türgi partnerile, projektijuht Nedimile, kes oskas itaallased ära võluda oma ilusa jutuga, me sinna lõpuks ikka pääsesime. Võib öelda, et oli igati elamuslik õhtu. Teater ise on juba nii kaunis, et ilus muusika sellele lisaks pakkus muusikaliselt võluva õhtu. Kontserdid ja teatrietendused algavad Itaalias kell 21:00. Ega siis kontsert kohe alga – 15 minutit on lubatud hilinemisaeg. Siis algasid kõned linnapealt ja teistelt auväärsetelt persoonidelt, nii et muusikaga alustati alles 21:45. Kombed ja traditsioonid on erinevad ja kuna sel õhtul tähistati helilooja Pietro Mascagni 70. surma-aastapäeva, siis olid pidulikud kõned igati omal kohal.

 Laupäev, 28. veebruar

Laupäeva hommikul toimus jalutuskäik mööda ajaloolist Ascoli Piceno keskust, külastasime suursugust Ventidio Basso Teatrit ja nautisime turusaginat. Mitmedki õpilased ja õpetajad kiitsid Itaalia jäätist – seda peetaksegi maailma üheks parimaks jäätiseks.

Õpetajad lõunatasid Itaalia selle piirkonna vanimas ja kaunismas kohvikus Meletti. Kohvik on üle saja aasta vana ja esindab juugendstiili. Kohvik on väga kaunis ja püütud on säilitada endisaegset stiili. Kohvikut on külastanud paljud tuntud persoonid - Mario Del Monaco, Beniamino Gigli, Pietro Mascagni, Ernest Hemingway, Renato Guttuso, Jean Paul Sartre, Simone de Beauvoir, Mario Soldati. Meilegi maitsesid sealsed toidud väga.

Pärastlõunal toimus uhke Quintana etendus, lippudega suurejooneline šõu. Sellist etendust juba igal pool ei näe, juba noorena hakatakse harjutama lippudega ümberkäimist ja vanemad tegijad on õppinud šõuks väga pikka aega.

Hüvastijätuõhtusöök oli Circolo Cittadino restoranis (üldse on Ascolis 149 restorani). See restoran on Ascoli Piceno üks kallimaid ja elegantsemaid. Meile pakuti seal pitsat ja kooke. J

Kogesime ka seda, et Itaalia toit on väga maitsev ja süüakse palju, kuid kõik toidud ei pruugi kõigile maitsa, sest inimeste maitsemeel on nii erinev.

Pühapäev, 1. märts

Ja oligi käes pühapäev – lahkumine Ascoli Picenost ja uutest/vanadest sõpradest. 12:00 –  Ascoli Piceno – Rooma – Riia – Tallinn – 2:00 - Kadrina – nii kulges meie tagasisõit. Nädal oli täis põnevais elamusi, igal sammul võis näha ja kogeda midagi uut ja huvitavat. Loomulikult ei unune vastuvõtjate väga hea programm ja selle sujuv läbiviimine. Sujuvuse kohta küll võib lisada, et vahel oli segadust ja muudatusi, aga lõpuks ikkagi kõik sujus. See pani mõnikord isegi veidi imestama.

Võisime järjekordselt kogeda, et tegemist oli unustamatu reisiga. Me saime näidata oma väheseid teadmisi ka itaalia keeles. Vähemalt oma nime oskab igaüks öelda, tänada, paluda ja tervitada-hüvasti jätta ka.

Mulle isiklikult meeldis veel see, et kuigi meie projektis löövad kaasa erineva vanusega õpilased, pole sellest kunagi mingit probleemi tekkinud. Itaalia õpilased on kõige nooremad ja väga hakkajad. Kindlasti näevad nad kõrvalt, mida teevad veidi vanemad partnerkoolide õpilased ja võib-olla panevad midagi ka kõrva taha, aga siiani on nad olnud väga tublid ja mitte mingi tegevusega jänni jäänud.

Comeniuse projekt on suurepärane võimalus erinevate maade noortel kohtuda, õppida uusi keeli, näha erinevate maade elukorraldust, tutvuda koolisüsteemiga ja näha igapäevaelu erinevusi. Loodame, et need kogemused aitavad oma elu ka teise pilguga vaadata – leida üles nii head kui halvemad küljed ja loomulikult avardub kõigi projektikoosolekutel viibijate silmaring arhitektuuri, kunsti, ajaloo, keele jne osas. Oleme SA Archimedes väga tänulikud võimalusele osaleda Comeniuse projektis.

Kohtumiseni Antalyas! 31. mail läheb sõiduks!

Õpilaste arvamused:

"Minu emotsioonid Itaalia reisist on ainult positiivsed. Mulle väga meeldisid need inimesed ning see, kui avatud nad olid. Keegi ei kartnud avaldada oma mõtteid ning kõik said omavahel väga hästi läbi. Sai palju naerda ning uusi asju teada. Üllatuseks oli see, et itaallased ei pea väga kellaaegadest kinni ja kui oli kokku lepitud, millal peame kokku saama, siis olid just itaalia õpetajad need, kes hilinesid. Samuti olid itaallased väga lärmakad, aga lõpuks harjus ka sellega ära. Kõige raskem katsumus oli söögikordadel ära süüa HIIGLASLIK portsjon, mis ette tõsteti. See oli vist ka ainus asi, millega ma ära ei harjunud. Iga kell läheksin tagasi!"
Ragne Lakson

Reisiga Itaaliasse jäin mina väga rahule. Mulle väga meeldis Itaalias see, et inimesed olid väga külalislahked. Kõik olid alati rõõmsad ja naeratasid. Ascoli Piceno oli väga ilus koht ja kindlasti tahaksin ma sinna veel kunagi tagasi minna. Minu arvates olid huvitavad kõik need vanaaja majad ja kirikud. Kõige lemmikum koht Ascolis oli keskväljak. Itaalia loodus oli võrratu, samamoodi ka Rooma. Colosseum oli täpselt selline nagu ma ette kujutasin ja terve Rooma linn oli huvitav ja põnev. Meie giid seal oli ka väga tore. Sellest reisist on mul ainult positiivsed arvamused.Väga kurb oli lahkuda ja ma väga tahaksin veel kõikide Comeniuse inimestega kohtuda.

Birgit Klopp