OKTOOBER
·
Valmistasime
tervitusvideo Solihulli Lyndoni koolis toimuva projektikoosoleku tarvis. Video
valmistas Kaisa Nele Hendla isa – oleme talle väga tänulikud ja loodame, et
tervitusvideo annab meie õpilastest toreda ülevaate. Tervitusvideo võib leida YouTube´ist.
See on lõbus ja kaasahaarav!
https://www.youtube.com/results?search_query=my+digital+friends+kadrina
·
Riputasime
Comeniuse nurka üles näituse meie digisõnastikust. Äkki keegi õpib mõne uue
sõna näiteks itaalia keeles, või poola keeles?
·
Harjutasime
laule 3. projektikoosolekuks Solihullis.”Virumaa laul” ja Curly Strings ”Kauges
külas” on kõige populaarsemad laulud, neid oskavad kõik. Kordasime ka Comeniuse
laulu, et seda ühiselt Lyndoni koolis laulda.
Siin laulame laulu küll poole aeglasemalt kui Solihullis. Seal sai ikka
tempo juurde lisatud ja laul kõlas kohe poole paremini!
·
Riputasime
üles materjalid Lyndoni kooli kohta kooli veebilehele.
·
Riputasime
kooli FB lehele üles vahva animatsiooni, kuidas koolimaja ilusamaks muuta;
aitäh selle valmistajatele ja juhendajale õpetaja Marika Soonele.
19.-26. oktoober 2014
Comeniuse 3. projektikoosolek “Minu digisõbrad”
Kadrina Kunstidekooli seitse õpilast (Kaisa Nele Hendla, Carmel Meelind,
Georg Eessaar, Margit Kerov, Annika Viiksaar, Helene Kristine Viita, Julia
Ruzu) ja kolm pedagoogi (Marian Kullerkupp, Marika Soone, Eve Vunk) veetsid oma
sügisvaheaja 19.-26. oktoobrini Inglismaal, Solihullis Lyndoni koolis, kus
toimus Comeniuse projektikoosolek “Minu digisõbrad”. Oli alles nädal – kodus
olles võib niipalju uusi toerdaid kogemusi saada vast kuu jooksul, kui sedagi!
Partnerid Eestist, Poolast,
Itaaliast, Türgist ja Inglismaalt kohtusid kolmandat korda. Lyndoni kool osales Comeniuse projektis
esmakordselt. Külastasime ka Londonit, Stratford-upon-Avonit ja Birminghami
ning lähedalasuvat vabaõhumuuseumina tegutsevat Black Country Living Museum´i. Projekti eestvedaja oli Daniel Spurr, aga nädalat aitasid
meeldivaks kujundada ka väga paljud tema kolleegid, kõige enam Vicky Lovegrove ja Carol Redpath.
Esmaspäeval toimus kooli saalis kohalike õpilaste mitmekesine
kontsert. Esinesid erinevates
klassides õppivad muusikud, tehti pantomiimi, tantsiti, toimus maskietendus. Külalised esitasid laule, tantse, toimusid
koolide presentatsioonid. Eks siin lõid välja ka erinevad temperamendid –
lõunamaa rahvad on ikka tõepoolest särtsu täis ja haaravad ka publiku
nõndaviisi kaasa. Meie õpilased laulsid kitarri saatel kaks laulu.
Päeva üllatus oli täiskasvanud külaliste kohtumine Solihulli linnapea proua Kate Wild´i ja tema abikaasa Jim Wild´iga. Sellel kohtumisel valitses tõeliselt
soe ja mõnus, ehtsalt inglaslik õhkkond. Oli just kella-viie-tee aeg ja
filmides nähtud, raamatutest loetud tunne tekkis vist kõigil osalejatel.
Muidugi saime kogeda ka linnapea ja tema abikaasa vestlusstiili – small talk on just see õige sõnapaar.
Perekond oli ka Eesti pealinnas Tallinnas käinud ja nad meenutasid oma
külaskäiku Eestisse kui väga meeldivat. Linnapea vastuvõturuumist õhkus ehtsat
aristokraatlikkust, ta vestles kõigi külalistega ja tutvustas ka saadud
kingitusi ja seinal olevaid maale. Tähtis koht oli pildil, kus olid kõik ta
lapselapsed. Mõnus daam! Kingiks saime kauni mälestuseseme. Meie kinkisime
talle Lyndoni koolis projekti pidulikul lõpetamisel Eesti lipu, Kadrina
rahvariidevärvides torusalli ja Eesti maiustusi.
Solihullis elab umbes 95 000 elanikku ja see asub ligi 15 kilomeetri
kaugusel Birminghamist. Kogu piirkonnas elab umbes 200 000 elanikku.
Teisipäeval toimus väljasõit Londonisse, sest väga paljude õpilaste unistus on näha Londonit ja
kõik neid vaatamisväärsusi, millest on inglise keele tunnis juttu olnud. London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi
pealinn. See on Moskva järel suurim linn Euroopas. London on ka kõige
külastatum linn Euroopas. Nägime oma põgusal jalgsimatkal põnevaid arhitektuuri- ja kultuurimälestisi Buckinghami paleed, Big Beni,
Parlamendihoonet ja imetlesime erinevaid sildu. Meie eesmärgiks oli käia sõitmas ka Londoni vaaterattaga, mis jättis eriti õpilastele kustumatu mulje.
Vaade linnale oli vaatamata veidi hallile ilmale suursugune ja uskumatult
kaunis.
Kõike me muidugi mõne lühikese tunni jooksul näha ei jõudnud, aga pealinna
hõngu saime siiski tunda. Kõigepealt viis tee meid Buckinghami palee juurde ja
sealset suurt rahvahulka nähes tekkis kohe küsimus, mis toimub. Aga juhtus nii,
et nägime läbi autoakna kuninganna
Elizabeth II. Vahva! Tore oli näha mängimas ka mitmeid esinduslikke
puhkpilliorkestreid ja marssimas traditsioonilises punakuues ja uhketes
vormimütsides vahtkonnavalvureid.
Kolmapäev algas kingituste vahetamisega inglise õpilastega
raamatukogus. Päev jätkus arvutiprogrammeerimise
tundidega, mis andsid kõigile uusi teadmisi QR-koodi (inglise
keeles Quick Response Code) alal.
Toimus põnev otsimismäng koolis, kus oma teadmisi sai kasutada ka praktiliselt.
Pärastlõunal toimus väljasõit Stratford-upon-Avonisse
inglise luuletaja ja näitekirjaniku William Shakespeare´iga seotud paikadesse.
Kõigepealt käisime Püha Kolmainsuse Shakespeare´i
kirikus ja nägime ka kirjaniku rahupaika. Jalutasime mööda 16. sajandil
ehitatud ja restaureeritud
arvatavast Shakespeare'i sünnimajast ja
kohast, kus ta veetis oma lapsepõlve, seda nimetatakse tänapäeval ka kõigi
kirjandussõprade mekaks. Toimus väike laevakruiis Avoni jõel ja külastasime kindlustorni, kust avanes
võrratu vaade ümbruskonnale. Mõnus oli mõelda, et kuulus kirjanik jalutas
sajandeid tagasi samuti mööda neid samu tänavaid ja lõi samas linnas oma
tähtteoseid.
Neljapäev oli samuti reisipäev. Inglise keeles on koha
nimi, kuhu meie tee viis, Black Country Living Museum.
Tegelikult on tegemist endise söekaevandusalaga, kuhu on loodud vabaõhumuuseum.
Nägime ka ajaloolist ülevaadet Suurbritannia rahva loost. Tänu kostümeeritud
giididele ja unikaalsele kollektsioonile saab seal autentse pildi ammustest
aegadest. Külastasime ka kunagist kaevandust. Oli tore osta maiustustepoest
kohapeal hetk tagasi valminud maiustusi, mis lõhnasid võrratult! Vahva oli
sõita ka endisaegsete sõiduriistadega, bussi, auto ja karusselliga.
Automuuseumis sai hea ülevaate ajaloolistest sõiduriistadest. Tihe päev oli ja
erinevaid elamusi saime jälle kuhjaga. Nojah, ka siin sõime Fish&Chips´e.
Paljud arvavad, et see inglise toit on parim maailmas. Nojah, jäägu igaühele
siinjuures oma arvamus... aga proovima peab neid kindlasti, muidu poleks
Inglismaal nagu käinudki!
Reede oli koolipäev. Päev algas gruppides, kus olid
erinevate koolide õpilased, toitu valmistades. Põlled ette ja läks lahti,
igaühele jätkus tegevust, lihtsamast tööst üsna keerulisteni. Valminud toite
võis imetleda ja nendega maiustada pärastlõunasel pidulikul lõpetamisel.
Itaallased ja poolakad valmistasid ka oma maa toite. Selle projekti üheks
eesmärgiks oli ühise kokaraamatu
koostamine ja tänu sponsorite abile väike raamatuke ilmavalgust nägigi.
Siinjuures peaks mainima, et sponsoreid on koolil palju ja üheks nendest on
autotehas, kus valmistatakse ka tuntud automarki Land Rover.
Järgnesid töö gruppides: praktiline T-särkide
valmistamine spetsiifilist tehnikat kasutades ja fotode tegemine fototöötoas huvitavat ning omapärast valgus- ja
fototehnikat kasutades. Tehnika areneb kiiresti ja uusi võimalusi ka kunsti
loomiseks leidub üha sagedamini. Kõik
said valminud tööd endale mälestuseks. Meie õpilastele meeldis nii T-särkide
kui ka fotode valmistamine väga.
Järgnes projekti ametlik lõpetamine
ja kingituste üleandmine saalis. Kohal olid ka linnapea, proua Kate Wild, kes vestles jälle mõnuga nii külaliste
kui ka kohalikega. Seda oli äärmiselt meeldiv näha ja kogeda! Muide, linnapea
ülesandeks ongi olla linna esindusisikuks ja juhtida muidugi ka linnavolikogu
tööd. Kuna proua linnapea koos abikaasaga on külastanud kõiki projektiga seotud
riike, siis leidis ta iga delegatsiooniga suheldes õige lähenemise. Nägin, et
meie õpilased vestlesid proua Kate
Wildiga väga vabalt ja sõbralikult. Kooli juhtkonna esindajad ja teised
kohalikud poliitikud sulandusid mõnusalt külaliste ja õpilaste hulka. Ühistunde lõi koos Comeniuse
laulu energiline esitamine, saateks klaver (mida mängis kohalik muusikaõpetaja Laura
Rea, kes on ka laulu sõnade autor) ja kitarr; laul kõlas esmakordselt
Kadrinas.
Toimus ka näitus, kus igal
riigil oli oma väike väljapanek, tutvustamaks oma riiki ja õpilased ja kui
õnneks läks, võisid külalised saada sealt ka mõne pisikese suveniiri.
Loomulikult olid üleval võõrustajate valmistatud ülevaated toimunud Comeniuse
projektidest ja Tolerance Corner – väike ülevaade osalevatest riikidest.
Õhtul toimus ”fancy-dress” pidu, mida võis lahti mõtestada erinevalt. Meie
valisime ühiseks koodiks sini-must-valge värvikombinatsiooni. Aga
riietumisvariante oli igasuguseid – üks uhkem kui teine. Diskol lõid kõik
vanusest hoolimata diskori valitud muusika järgi kõvasti tantsu. Pidu oli
vahva! Igast koolist tõsteti ka kedagi esile kostüümi eest, meilt oli selleks
Georg Eessaar oma sõbralt laenatud hundikostüümiga. Tema ütles edasi ka
Eesti-poolsed tänusõnad. Arvan, et just õpilased väljendavad oma tundeid ja
tänu väga emotsionaalselt ja seda tegi meie kooli nimel Georg.
Laupäev oli programmis ette nähtud Birminghamiga tutvumiseks ja lõkkeõhtuks
Lode Lane´i skautide peakorteris.
Päev kujunes pikaks ja põnevaks. Birmingham on suuruselt teine linn Inglismaal
Londoni järel ja linna õigused sai aastal 1154. Nii et vana linn, aga meie
puutusime rohkem kokku linna kaasaegsema osaga. Käisime ka St Philip´i kirikus
ja astusime läbi muuseum-kunstigaleriist, aga kõigega lähemalt tutvumiseks ei
jätkunud kahjuks aega. Linna arhitektuur on põnev, kõrvuti on kaasaegne ja
samas ka ajaloolised inglisepärased hooned. Linnas leidub palju erinevaid
skulptuure – kogu aeg on midagi jäädvustada!
Järgmisena külastasime linna
modernsemat hoonet – Birminghami
raamatukogu, mis on avatud seitse päeva nädalas ja kindlasti üks linna
uhkemaid esindushooneid. Juba kaugelt paistab silma, et selle maja arhitektuur
on silmapaistvalt eriline. 30. septembril peeti raamatukogus esimest
sünnipäeva, sest hoone avati alles 2013. aastal. Siin leidub tegevust kõigile, nii väikestele
kui suurtele. Majas leidub palju avastamisväärset, üks põnevamaid ruume on William Shakespeare´i raamatukogu, kus
leidub enam kui 44 000 kirjandusteost ja palju muid meediaväljaandeid.
Kogu maja oli siginat-saginat täis ja külastajatest neil ei paista puudust
olevat. Aastas oodatav külastajate arv on kolm miljonit inimest. Maja on
multifunktsionaalne ja peresõbralik. Arhitekt Francine Houben kirjeldab oma tööd kui ”rahvaste paleed”. Ja
niisugune see maja paistab olevatki.
Jalutuskäik läbi linna kohalike
gaidide peamajja kujunes ka muljeterohkeks. Gaidindus on Inglismaal väga
populaarne, Lyndoni kooli Comeniuse
tiimi liige, õpetaja Carol Redpath on
tegelenud noorte juhendamisega juba aastaid. Gaidid tegelevad erinevate
projektide, sündmuste ja tegevustega, mis annavad tütarlastele võimaluse
avastada nende potentsiaali ja saada uusi teadmisi. Peakorteri suures saalis
einestati ja valmistati ka väikesi näputöid. Tänapäeval on võimalik
igasuguseid huvitavaid materjale kasutada ja on uskumatu, kui kiiresti valmisid
toredad pisikesed suveniirid kohalike gaidijuhtide juhendamisel.
Seejärel õnnestus veel sisse astuda ühte hiiglasuurde kaubanduskeskusesse Selfridge Department Store, mis on üks
osa Selfridge´i innovatiivsest ehitisest
ja see omakorda on üks olulisemaid Birminghami maamärke.
Aga päev polnud ju veel lõppenud. Ees ootas imeline võimalus Solihulli
äärelinnas lõkketuli süüdata ja skautide ning gaidide sõbralikkkust ja
abivalmidust nautida. Oli küll jahe, aga noortele see ju ei loe – tantsiti,
söödi grillitud toite ja lauldi.
Päev lõppes ühislauluga, sest meil on ju Comeniuse laul, mis
paljudele pähe kulunud ja kummitab mind ennastki vahel lakkamatult. Lõpuks
muidugi kallistused, hüvastijätusõnad ja pisaradki. Paljude sõprade jaoks oli
see kohtumine arvatavasti esimene ja viimane, kuid kes teab, kus elu võib
tänaseid noori tulevikus kokku viia.
Projektikoosolek õnnestus igati, oli täis põnevust, uusi tutvusi, tegutsemislusti, saadi uusi teadmisi ja
väike ülevaade elust Inglismaal. Ööbimine kodudes oli ju ka üks projektis osalejate
põnevam pool. Kindlasti muutusid inimesed ise ka veidi – nähes, kui palju rõõmu
on sõprade silmades, muutud ju ise ka veidi rõõmsameelsemaks ja avatumaks. Noh,
ja kui Nedimi Türgist ja Arturit Poolast vaatad, läheb tuju iseenesest heaks!
Mälestused on ainult positiivsed ja meie kooli projektitiimi tänusõnad
kuuluvad kõigile neile, kes projekti aitasid ette valmistada, läbi viia ja
külaliste elu võimalikult meeldivaks muuta. Dan, Coral, Vicky, kooli
juhtkond ja paljud-paljud teised teie kolleegid – andsite endast parima!
See ongi maailm, millest unistame, sõbralik, lahke, abivalmis, uusi
teadmisi andev – Comeniuse projekt just selleks on loodud ja mul on
projektijuhina tõeliselt hea meel, et me saame osaleda projektis ”Minu
digisõbrad” koos oma toredate kolleegidega partnerkoolidest ja ühiselt kogeda
seda, mida maailmal meile on pakkuda. Õnneks on tänapäeval kõike võimalik
lihtsal moel fotodele ja videotele jäädvustada, nii et mälestusi saab ikka ja
jälle uuesti esile manada.
NOVEMBER 2014
Aeg lendab kiiremini kui
sooviks!
·
Tegime
kokkuvõtteid projektikoosolekust Inglismaal ja reisil viibinud õpetajad ja
õpiolased tutvustasid saadud muljeid oma kaasõpilastele keskkoolis ja
kunstidekooli muusika- ja kunstiosakonnas
·
Panime kooli
FB kontole üles fotomaterjali 3. projektikoosolekust Solihullis
·
Vallalehe
on-line lehele riputati üles ülevaade meie vahvast projektikoosolekust Lyndoni
koolis, et meie reisist saaksid ülevaate vanemad, kolleegid ja teised huvilised
kogukonnas ja väljaspool valda
·
Täiendasime
kooli veebilehte uute projektiga seotud materjalidega
·
Riputasime
kooli veebilehele üles kirjad
kujutletavale sõbrale internetiohtudest
·
Hakkame
valmistama kalendrit – iga kuu kohta joonistus – seda teevad kunstiosakonna
õpilased
·
Andsime oma
osa ka projekti ühise veebilehe täiendamiseks.
·
Juba on
ostetud piletid järgmisele 4. projektikoosolekule sõiduks – Itaalia ja Ascoli
Piceno ja Istituto Comprensivo Ascoli
Centro – D’Azeglio ootab meid juba!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar